Metsamaa

Eesti Metsaseaduse kohaselt on mets maaala, mis koosneb maast endast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elutsevast loomastikust. Metsamaaks loetakse kinnistut, mille vähim pindala on 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed on vähemalt 1,3 meetri kõrgused ning mille liitus on vähemalt 30%.

Metsamaa Eestis

Eestis katab mets umbes 2,3 miljonit hetarit maad (50% maismaast), millest majandatavaid metsasid on umbes 70%. Ülejäänud kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitseržiimidega ning metsamajandus neis on piiratud (piiranguvöönd) või keelatud (sihtkaitsevöönd). Eesti puidutagavara kohta pole võimalik ühtseid andmeid tuua, kuna arvutusmeetodid, ja sellest tulenevalt ka tulemused, on erinevad.

Kõige levinumad puuliigid Eestis on mänd, kuusk ja kask, mida ühtlasi ka raiutakse kõige rohkem. Puuliikide osakaalu mõjutab puidu kasutamine ja looduslikud tingimused.

Metsamaa hinda kujundavad tegurid:

Kasvava metsa tagavara tihumeetrites ja kinnistu suurus

Metsa raiumisel tuleb kasvava metsa tagavarast maha arvestada puukoor, oksad ja viljad (nt käbid). Seetõttu erineb saadava metsamaterjali kogus kasvava puidu tagavarast kuni 20%. Suuremaid kinnistuid on lihtsam majandada, mistõttu on need ka ostja silmis rohkem hinnas.

Metsa liigiline ja vanuseline koosseis

Eestis on hetkel enim hinnas okaspuupuistud, mille raievanus või -küpsus on saavutatud. Metsa mitte majandamisel on aga oht puistu üleküpsemiseks, misjärel hakkab mets oma väärtust kaotama. Parem on reeglina olukord männikutes, kus küpsusvanuse ületamisel pidurdub puidu juurdekasv. Kuusikutes ning lehtpuupuistutes hakkavad seevastu levima haigused, mis havemal juhul metsa väärtust kordades kahandavad.

Ligipääs kinnistule ja asukoht

Teede olemasolu mõjutab metsamaa kasutamist. Nii raie-, istutus-, kui maaparandustöid on lihtsam teha kinnistutel, kuhu on tagatud ligipääs aastaringi. Rusikareegel ütleb, et mida parem ligipääs, seda atraktiivsem see on potentsiaalsele ostjale.

Kuigi metsa puhul hinnatakse pigem tagavara ja liigilist koosseisu, mõjutab kinnistu hinda ka selle geograafiline asukoht. Näiteks on saartel asuvad kinnistud tänu puidu realiseerimiskohtade vähesusele reeglina vähem väärt kui mandril asuvad maatükid.

Looduskaitselised ja muud piirangud

Piirangud kinnistu majandamisele või ligipääsule mängivad olulist rolli metsakinnistu hinna kujundamisel. Põhilised piirangud tulenevad erinevatest kaitsekordadest, mis on kehtestatud 1/3 kogu Eesti metsamaast. Piiranguvööndis on reeglina metsa majandamine piiratud, kuid mitte täiesti välistatud. Sihtkaitsevööndites seevastu on igasugune metsa kasutamine keelatud, mis mõjutab oluliselt ka kinnistu hinda.

Kasvukohatüüp ja boniteet

Kasvukohatüüp on mullastikult ja kasvutingimustelt ühtlane metsala, millest sõltub milline puuliik sinna paremini sobib. Taimede kasv sõltub mullastikust, mille viljakuse näitajaks on boniteet. Lisaks mulla viljakusele mõjutavad puude ja muude taimede kasvu mulla liik, reljeef ja veerežiim. Kõige parema kasvuga puistud on Ia boniteediga ning kõige kehvema kasvuga Va boniteediga maadel.

Muud tegurid

Ostjate huvi metsamaa vastu mõjutavad lisaks kinnistu omadustele veel mitmed tegurid. Näiteks vaba kapitali olemasolu, planeeritud ostu- või raiemahtude täituvus, sessoonsus, lähedus teistele kinnistutele, ja palju muud. Kui tahad teada, kes Sinu kinnistu eest parimat hinda maksab, siis võta ühendust!

Väga tore tehing! ABM Kinnistute poolt oli kõik organiseeritud hästi ja korrektselt. Väga hea ja kiire teenindus. Edaspidi pöördun sarnaste teemadega esimesena teie poole!

Janek V. – maaomanik Tartumaal

Olen siiski meeldivalt üllatunud, et valisin oma ettevõtte kinnistute müügitehingute partneriks ABM Kinnistud OÜ. Määravaks sai esialgu asjalik suhtlus, selgitus ja suhtumine klienti. Peale hinnapakkumise üle vaatamist sai otsustavaks ikkagi hind, mis oli konkurentidest konkurentsitult parim. Tehingu lõpuleviimine toimus sujuvalt ja professionaalselt ning lõpuks jäi tehingu tegemisest hea tunne. Kui tekib veel vajadus kinnistutega tehinguid teha, siis küsin juba ise kõigepealt pakkumist ABM Kinnistu OÜ-lt.

Aive, Runi POÜ

Kogu müügi-ostutehing oli korrektne, alates pakkumisest ja lõpetades lepingu vormistamisega. Protsess ise kulges asjalikult ja vääritimõistmisele/võimalikule tõlgendamisele “ruumi” ei antud. Täpselt nii, nagu üks korralik asjaajamine toimuma peab.

Andrus K. – maaomanik Lääne-Virumaal

Kogu teenindus ja asjaajamine minu kinnistu müügiga seonduvalt oli Teie firma poolt korrektselt teostatud, asjaajamine kiire, täpne ja meeldiv.
Vaatamata põgusale kokkupuutele tundub, et ka väikesed tehingud saavad Teilt täit tähelepanu.

Juta H. – maaomanik Raplamaal

Maikiga oli meeldiv suhtlus, lisaks meeldis, et notariaega tuletati meelde ja ka pärast tehingut võeti minuga uuesti ühendust.
Ise elan küll kinnistu läheduses, kuid polnud kahju müüa, sest ise metsanduses ei tegele ja hind oli minu jaoks õiglane. Kõik toimus korrektselt!

Ranol K. – maaomanik Hiiumaal

Jäin klienditeenindusega igati rahule ja kõigile küsimusele sain mind rahuldava vastuse!

Janar S. – maaomanik Harjumaal

Soovin tänada AMB Kinnistut tehingu sujuva ja professionaalse koostöö eest. Info vahendamine toimus väga operatiivselt nii telefoni kui ka meili teel. Videosilla teel korraldatud notaritehing oli mugav kõikidele osapooltele, võttes arvesse veel ka asjaolu, et üks osapool asus Austraalias, siis tõrkeid ega tehnilisi probleeme ei esinenud. Müüjana olen tehingu lõpptulemusega väga rahul. Tänan!

Kätlin

Minu kogemus ABM-iga oli väga positiivne. Omavaheline suhtlus ja asjade ajamine liikus ladusalt. Suured tänud, et olite kannatlikud ja ootasite ära minu kliendi väiksed viperdused. Kindlasti tulevikus võimalusel teen veel koostööd!

GERT

Võta ühendust